Suvine ekskursioon Naissaarele.

IMG_90204. augustil sõitsime Tallinna, et Kalasadamast sõita edasi laevaga Naissaarele. Sadamas liitusid meiega 10 inimest Tallinna pensionäride seltsist. Laev „Monica“, millega me saare poole sõitsime, oli juba soliidses vanuses. Ta oli ehitatud 1976. aastal.

Sadamas ootasid meid vanad nõukogude-aegsed sõjaväe veoautod, kuhu pidime mahutuma nagu kilud karbis. Ja algas sõit mööda kitsaid käänulisi metsateid. Meie habemik giid tutvustas meile mitmeid nõukogude sõdurite kohalviibimisest jäänud objekte. Oli võimalik läbida maa-alune pime tunnel, huvilised püüdsid mobiilidega valgust näidata. Paljud hooned, mis 24 aastat tagasi tühjaks jäid, olid lagunenud, mõnele oli kasutust leitud.

Viibisime ka kunagises lõhkeaine komplekteerimise tehases. Müürid olid alles, kuid aknad purunenud ja ümbrus võssa kasvanud. Töö selles tehases oli olnud 3-s vahetuses, 24 tundi. Iga nädal oli Leningradist toonud uued spetsialistid ja eelmised ära viinud.

Sõitsime ka Lutheri kiriku juurde, mida järjest vastavalt rahalisele olukorrale renoveeritakse. Möödusime ka mitmest pooleli olevast uusehitusest. See näitab, et elanikke tuleb saarele juurde!

Saarel elab püsivalt 12 inimest, neist 1 8-aastaane laps. Suvel viibib saarel 50-60 inimest. 86% saare pindalast on kaetud metsaga, üle poole sellest on ürgmets.

Peale hilist lõunasööki läksime mere äärde, liivasele rannale ujuma. Vesi oli mõnusalt karastav 15°-17°!

Ekskursioon oli meeleolukas ja silmaringi avardav!

TKÜ juhatus!

Vaadake pildigalerii siit!

NB! Video kestus on 20 minutit.

YouTube Preview Image
« »